Kui suudame selle magususe ära kasutada, suudame taluda pimedust ja valgust, maailma koledusi ja maailma imesid, ilma et peaksime üht välja lõikama, et teist kehastada ja nautida. Me ei saa, isegi kui tahaksime, otsustada, et elu on ainult valgus. Et mõista, et kõik vastandid täiendavad üksteist ja et valguse nägemiseks on meil vaja pimedust. Vähemalt see on see, mille kallal ma oma elus töötan. Iga kord, kui ma liiga palju ühele poole lähen, proovin end tagasi tuua ja arvan, et see on osa meie tänasest teekonnast, peaksime uurima.
COMMUNITY REFLECTIONS
SHARE YOUR REFLECTION
2 PAST RESPONSES
As a scientist and spiritual seeker who has suffered through many bouts of clinical depression and dark nights of the soul, I resonate deeply here. It is the reason I refer to myself as “anonemoose monk”. }:- a.m.
Thank you Fabiana for light in the darkness, for reminding us to pause and see and feel awe while we acknowledge the sweetness in the middle of the monstrous and miraculous ♡