Lihtsuse Vaimne Tarkus

Ida vaimsed traditsioonid, nagu budism, hinduism ja taoism, on samuti julgustanud elama materiaalset mõõdukat ja vaimset küllust. Taoistlikust traditsioonist pärineb Lao-tzu ütlus: "Kes teab, et tal on piisavalt, on rikas."

Hindu traditsioonist kirjutas India iseseisvuse saavutamisel kaasa aidanud vaimne ja poliitiline juht Mahatma Gandhi: "Tsivilisatsioon selle mõiste tegelikus tähenduses ei seisne mitte soovide paljundamises, vaid tahtlikus ja vabatahtlikus vähendamises. Ainuüksi see soodustab tõelist õnne ja rahulolu." Gandhi tundis, et meie soovide mõõdukus suurendab meie võimet teisi teenida ja teisi armastavalt teenides tekib tõeline tsivilisatsioon. Hindu traditsioonis leidub ka "mitte-omamise" mõtet ehk võtta ainult seda, mida vajame, ja leida rahulolu tasakaalustatud elust.

Võib-olla pärineb kõige arenenum kesktee väljendus materiaalse liialduse ja puuduse vahel budistlikust traditsioonist. Kuigi budism tunnistab, et meie potentsiaalide realiseerimiseks tuleb rahuldada materiaalseid põhivajadusi, ei pea ta meie materiaalset heaolu eesmärgiks omaette; pigem on see vahend meie kui vaimsete olendite sügavama olemuse äratamiseks. Budismi kesktee liigub ühelt poolt arutu materialismi ja teiselt poolt tarbetu vaesuse vahel. Tulemuseks on tasakaalustatud elamisviis, mis harmoniseerib nii sisemist kui välist arengut.

Kreeka vaated

Sokrates, Platon ja Aristoteles tunnistasid "kuldse keskmise" ehk kesktee tähtsust elus, mida ei iseloomusta ei liialdus ega puudujääk, vaid piisavus. Nad ei pidanud materiaalset maailma esmatähtsaks, vaid vahendiks, mis teenib meie õppimist avardavama mõtte- ja vaimumaailma kohta. Aristoteles pooldas tasakaalustatud elu, mis hõlmas mõõdukust materiaalsel poolel ja pingutust intellektuaalsel poolel. Ta ütles, et "mõõdukuse ja julguse" hävitas kas liig või puudujääk ning neid saab säilitada ainult kuldset keskteed järgides.

Puritaanlikud vaated

Paradoksaalne on see, et kuigi USA on maailma kurikuulsaim tarbijariik, on lihtsal elul tugevad juured Ameerika ajaloos. Varased puritaanist asukad tõid Ameerikasse oma "puritaanliku eetika", mis rõhutas rasket tööd, mõõdukat eluviisi, kogukonna elus osalemist ja vankumatut pühendumist vaimsetele asjadele. Puritaanid rõhutasid ka kuldset keskteed, öeldes, et me ei peaks ihaldama rohkem materiaalseid asju, kui suudame tõhusalt kasutada. Uus-Inglismaa puritaanidelt on pärit kõnekäänd: "Kasutage ära, kulutage ära, tehke hakkama või tehke ilma."

Kveekerite vaated

Kveekerid avaldasid tugevat mõju ka Ameerika iseloomule, eriti nende veendumusega, et materiaalne lihtsus on vaimse täiuslikkuse poole arenemisel oluline abivahend. Erinevalt puritaanidest soodustas nende tugev võrdsustunne inimeste seas usulist sallivust. Kveekerid rõhutasid raske töö voorusi oma kutsumuses, kainust ja kokkuhoidlikkust. Kuigi nad arvasid, et on loomulik, et inimene naudib oma töö vilju, mõistsid nad ka, et meie viibimine Maal on lühike ja inimesed peaksid pöörama suure osa oma armastusest ja tähelepanust igavestele asjadele.

Transtsendentalistlikud vaated

Transtsendentalistlik mõte õitses Ameerikas 1800. aastate alguses kuni keskpaigani ning seda ilmestab kõige paremini Ralph Waldo Emersoni ja Henry David Thoreau elu ja kirjutis. Transtsendentalistid uskusid, et vaimne kohalolek imbub maailma ja lihtsalt elades saame selle elutähtsa elujõuga kergemini kokku puutuda. Emersoni jaoks algas Transtsendentaalne tee eneseavastamisest ja viis seejärel "selle mina orgaanilise sünteesini teda ümbritseva loodusmaailmaga".

Transtsendentalistid suhtusid loodusesse aupaklikult ja nägid loodusmaailmas ust jumaliku juurde. Loodusega suheldes tundis Emerson, et inimesed võivad saada "osaliseks Jumalaga", mõistes seeläbi jumalikuga ühtsuse ülimat lihtsust. Thoreau pidas lihtsust ka vahendiks kõrgema eesmärgi saavutamiseks. Kuigi ta ütles, et inimene "on rikas proportsionaalselt asjade arvuga, mida ta saab endale lubada, rääkimata sellest", ei muretsenud ta eriti selle pärast, kuidas keegi lihtsamat elu elas. Selle asemel huvitas teda rohkem rikas siseelu, mida võis saada hajutamata mõtisklemise kaudu. Nii Emersoni kui Thoreau jaoks oli lihtsus rohkem seotud inimese kavatsustega kui konkreetse varaga.

Nagu need näited illustreerivad, ei ole lihtne elu uus sotsiaalne leiutis – selle väärtust on juba ammu tunnustatud. Uus on tungiv vajadus reageerida radikaalselt muutuvatele materiaalsetele ja ökoloogilistele oludele, milles inimkond tänapäeva maailmas satub. Ükskõik mis nimega võib "lihtsust" nimetada teeks õitsva tuleviku poole. Kuidas on lihtsus teie eluteed teeninud?