Kõrbe Maalikunstnik

Kakskümmend kuus aastat navahode rahva tervisekliinikus töötanud tänavakunstniku süda lööb Chip Thomase arstipõlle all. Tema kirest fotograafia ja nisutaigna vastu sündinud Painted Desert Project püüab tervendada ja armastust levitada.

Chipi tööd on suured. Need on mõeldud teid peatama. Ja need peatuskohad võivad teeäärsetele müüjatele lisasissetulekut teenida. Kuni üheksakümmend protsenti USA edelaosa põlisrahvastest sõltuvad käsitööst kui oma peamisest või teisesest sissetulekuallikast.

„Selles maailmas on kolm olulist asja: hea tervis, rahu ligimese vastu, sõprus kõigiga.“ See Senegalist pärit vanasõna tervitab meid James „Chip“ Thomase uksel. Helistame kella. Ta avab naeratades. Brasiilia meloodiad täidavad elutoa. Väljas värvib päikeseloojang kõrbe kahvaturoosa värviga. Chip istub oma vinüülikollektsiooni kõrvale puidust taburetile ja hakkab meile oma lugu jutustama.

Pikk tee usalduseni
Põhja-Carolinas sündinud Chip kolis reservaati kakskümmend kuus aastat tagasi. Töö kohalikus tervisekliinikus oli kooskõlas tema arvamusega rahvatervise kohta. Ta saabus särasilmselt ja väärarusaamadega, mis peagi osutusid valeks. „Tulin siia mõttega, et kui järjekordne ajalooliselt rõhutud grupi liige, võetakse mind kiiresti kogukonda vastu. Ma eksisin.“

„Inimesed on siin peamiselt hõivatud oma igapäevaste vajaduste rahuldamisega ning enda ja oma perede eest hoolitsemisega,“ selgitab Chip. „Nad on ettevaatlikud võõraste suhtes, kellest paljud on tulnud siia lihtsalt midagi võtma, andmata midagi vastu.“ Reservaadis on ütlus, et kui sa pole kaks aastat inimeste seas kõndinud, siis nad sind oma usalduse alla ei võta.

Chipi teekond sellesse usaldusfondi algas läbi kaameraobjektiivi. „Esimesel aastal ehitasin endale pimekambri. Pärast tööd läksin kogukonda, et veeta aega inimestega, kes tegid oma kodudes majapidamistöid või veetsid aega oma peredega.“

Kunstnikunimi Jetsonorama on inspireeritud Chipi täielikest initsiaalidest ja tema lemmiklapsepõlveseriaalist „The Jetsons”.

Ühenduse loomine väljaspool kliinikut
Lääne-Virginias perepraktika residentuuri ajal reisis Chip sageli New Yorki, et näha tänavakunsti ja breiktantsu. Ta unistas liitumisest suulu rahvaga ja katsetas grafitiga.

Ta jätkas reservaadi tänavakunsti jälgimist. 2003. aastal reisis ta Bahiasse ja veetis aega kohalike ja rahvusvaheliste kunstnikega. Need kolm kuud said pöördepunktiks. „Tänavakunsti kogukond, mis oli mind omaks võtnud ja midagi liigutanud, ütles mu hing: „Jätka samas vaimus!““

Chip hakkas oma arhiivis olevatest fotodest suuri väljatrükke tegema. Ta keetis nisupastat ja sõitis öösiti välja, et teeäärsete ehtekioskite seintele pilte kleepida. Tema allkirjaks oli „Jetsonorama“. Hommikul oli ta kliinikus jälle dr Thomas.

„Kunst mõjutab minu ravi kõige vahetumalt. See viib mind kogukonnaga suhtlema,“ kirjeldab Chip. „Kui ma olen seal väljas, väljaspool oma arsti põlle autoriteeti, olen ma haavatav. Just sellises suhtluses suudan luua võrdsema sideme.“

Chip on toonud navahode rahva ülemaailmsele tänavakunsti kaardile. „Paljud kunstnikud soovivad siia tulla, sest see on väga erinev kogemus, kogukonnaga sulandumine.“ „Minu lootus on, et kunstnik lahkub valgustununa ja kogukond tunneb end rikastatuna.“

Sildade ehitamine
Navaho kultuuris avaliku kunsti mõistet ei eksisteeri. Tegelikult pole keeles sõna kunsti – ega ka religiooni – kohta. Ainus sõna, mida saaks mõlema kirjeldamiseks kasutada, on hózhó. Navaho filosoofia olemust määratledes hõlmab see sõna ilu ja harmooniat ning väljendab tasakaalu poole püüdlemise ideed. Samal ajal on kunst kultuuris kõikjal kohal, näiteks käsitsi kootud vaipades, keerukates käsitsi kootud korvides ja peentes käsitsi valmistatud ehetes; ja kaljujoonistustes, rändrahnudesse ja kaljuseintesse raiutud kujundites, ulatub pilditraditsioon sajandeid tagasi.

Chip on pidanud kaaluma, kuidas traditsioonilisse kultuuri uut kunstivormi tuua. Kujutiste valik on üks võtmeküsimusi. „Navahodel on ebausklike maine. Kui kuskil ilmub uus kujutis, võib eriti vanem põlvkond seda kahtlustavalt vaadata.“ „Teatud kujundeid ja sümboleid ei saa esitada. Näiteks öökulli kujutis tähendab peatset surma.“

Chip paaritab külas käivaid kunstnikke teeäärsete stendide omanikega, kes loodavad Chipi usaldada, kui see lubab võõral oma seinu värvida. Puerto Rico kunstniku Alexis Diazi töö maantee 89 ääres asuval stendil meenutab mulle tõsiasja, et üle kolmandiku USA fossiilkütuste varudest asub põliselanike maadel või nende lähedal.

Üks Chipi esimesi töid oli Teise maailmasõja navaho koodikõnelejate pilt. Ta kleepis selle öösiti mahajäetud ehtealuse seinale. „Kui ma nädal hiljem mööda sõitsin, olin üllatunud, nähes perekonda alust parandamas.“ Chip peatus vestluseks ja sai teada, et turistid olid hakanud alust pildistama. Perekond oli otsustanud seda uuesti kasutama hakata.

Kui Chip paljastas, et pildi oli sinna kleepinud tema, palus perekond tal pildi ka teise otsa panna, et peatada liiklus sealtpoolt.

See oli kogukonna esimene kinnitus Chipi kunstile. See oli ka tema esimene arusaam kunsti potentsiaalist teeäärsete müüjate sissetulekute toetamisel. „Veelgi olulisem on see, et ma hindasin selle teose potentsiaali ühendada kultuure ja rasse.“

Sellel hiiglaslikul ja hõredalt asustatud reservaadil on usalduse loomine jätkuvalt väljakutse. „Paigaldan kunsti kogukondadesse, kus inimesed ei tea, et olen arst, kes on siin töötanud 26 aastat, ja et mul on 16-aastane pooleldi navaho päritolu poeg, ning kaitsen oma tegevust sellega, et minu projekt on peegel, mis peegeldab kogukonnale tagasi ilu, mida nad minuga on jaganud.“

Džäss avara taeva all
„Kõik on iseõpitud,“ rõhutab Chip. „See kõik on eksperiment küsimusega „mis juhtub, kui ma seda teen?““ Katse sai oma nime, Maalitud Kõrbe Projekt, 2012. aasta suvel, kui Chip kutsus reservaati mõned oma lemmikkunstnikud.

Mitte-kohalikele kunstnikele saatis Chip paki, et neid eelnevalt kultuuriga tutvustada. See sisaldas navahode loomisloo koopiaid, helmestega käsitööesemeid ja filmi "Katkine vikerkaar", mis on dokumentaalfilm kaheteistkümne tuhande navaho sunniviisilisest ümberasustamisest nende esivanemate kodudest Arizonas 1970. aastatel. Kogukonna tunnustuse otsimiseks ja külaliskunstnike kaasamiseks kogukonda on Chip korraldanud ka higimaja ja ratsutamisseansse, kus kunstnikud said kohtuda hõimuvanematega.

Chipi kutsel on reservaadis maalinud kunstnikud Arizonast New Yorgi ja Montrealini, Ladina-Ameerikast Euroopani. Chipi jaoks on oluline, et külaliskunstnikel oleks piisavalt aega, et nad saaksid suhelda kogukonnaliikmetega, kogeda vapustavaid maastikke avara taeva all ning saada inspiratsiooni luua teoseid, mis peegeldavad kultuuride ja maastiku koosmõju. Sel viisil, kirjeldab Chip, on projekt „hetkele reageeriv nagu džäss“.

Lorenzo Fowlerile kuulub Old Red Lake'i kaubapost Tonaleas Arizonas. Seinal on pilt tema onust, lugupeetud navaho koodikõnelejast ja ravitsejast, kes elas saja ühe aasta vanuseks. „Chipi pildid tuletavad meie noortele meelde meie kultuuri. See on oluline,“ ütleb Lorenzo. Tema onu pilt on dialoogi avaja: „Paljud inimesed peatuvad, et selle kohta küsida.“ Nende inimeste hulka kuulusime ka meie, Soomest pärit reisijad.

Noorte kaasamine

Chipi visiooniks on kaasata noori kogukonnaellu. Viidates näiteks Brooklynis elavale kunstnikule Swoonile ja sellele, kuidas tema sõnul kunst ta päästis, räägib ta kunsti olulisusest avalikes koolides.

Siiani on noorte kaasamine olnud keeruline. „Paljudel pole autot ega muud transpordivahendit. Teed on sageli mudased. Ja on palju koduseid kohustusi – ei saa maalima minna, kui vanaema palub lambad kokku ajada.“ „Kui mul oleks rohkem aega, saaksin hankida kulunud kaubiku, et noori külaliskunstnike juurde viia,“ naerab Chip.

Chipi sõnul elab lähiümbruses umbes viis tuhat inimest, kellest üle poole on noored. „Nad on huvitatud siltide tegemisest ja grafitist. Isegi kaugemates paikades on siin suurepäraseid teoseid.“

Mida oleks vaja, et noored tõeliselt kaasa lüüa? „Minu jaoks oleks ideaalne partner kohaliku kooli kunstiõpetaja, kes on huvitatud avalikust kunstist ja pühendunud kogukonnale.“ „Müürimaalingute tulevik reservaadil sõltub ka sellest, kas keegi kirjutab selle jaoks toetustaotluse.“

Lorenzo Fowleri vana Red Lake'i kaubapost

Twinkie surm toidukõrbes

„Reservatsioon on toidukõrb,“ väidab Chip. See termin viitab vahemaale, mille inimesed peavad läbima, et saada värskeid tooteid ja tervislikke kaloreid. Siin on see vahemaa pikk. Rämpstoit seevastu on odav ja seda leidub kõikjal. „KFC kõrgeimad müüginumbrid USA-s on siin, Window Rockis.“ II tüüpi diabeet, südamehaigused ja hüpertensioon on riigi keskmisest kõrgemad.

2013. aasta juulis esitati navahode seadusandlikule kogule murranguline seaduseelnõu. Sobivalt nimetatud Twinkie surmamaksuks oli seaduseelnõu, mille eesmärk oli maksustada rämpstoitu, kaotades samal ajal köögiviljade ja puuviljade maksud. Maksutulu oleks investeeritud tervisekeskuste ehitamisse kogu reservaadis.

„Coca-Cola esindajad on reservis käinud ainult siis, kui nad tulid siia seaduseelnõu vastu seisma!“ pahvatab Chip. Hääletus oli tasavägine, aga seaduseelnõu ei läinud läbi... Veel mitte. See esitatakse uuesti.

Chip soovib oma kunsti seaduseelnõu toetuseks rakendada. Probleemi käsitlevate kujundite leidmisel mõtleb ta näiteks maisile ja kõrvitsale, mis on piirkonnale traditsioonilised.

Seinamaalingud Bitter Springsis

Avatud tulevik
Keset rikkalikku ja inspireerivat vestlust on raske meeles pidada, et Chip teeb kunsti oma täiskohaga arstitöö kõrvalt. Kuigi see kõik hoiab teda tegevuses, on elu kauges paigas ka üksildane. „Oma kahekümne kuue siin veedetud aasta jooksul olen ma ka palju ohverdanud,“ mõtiskleb ta. „Minu poeg on peamine põhjus, miks ma ikka veel siin olen.“ Chip veedab nii palju aega kui võimalik oma pojaga, kes elab koos emaga 90 kilomeetri kaugusel. „Kui ta keskkooli lõpetab, ei tea ma, kas ma siin kaua kauem olen.“

Kuhu edasi? Chip ei tea veel. „Ma olen ainus laps. Mu parimad sõbrad on San Franciscos. Oleks tore olla osa kogukonnast.“ Chip teab aga, et pensionile jäädes tahab ta end täielikult tänavakunstile pühendada.

Astuge sisse Cedar Ridge'i

Leia The Painted Desert Project veebist: www.facebook.com/ThePaintedDesertProjec