Armastuse Mikrohetked

On aeg täiustada oma nägemust armastusest. Armastus on ennekõike emotsioon, hetkeseisund, mis tekib nii sinu vaimule kui ka kehale.

Armastus, nagu kõik emotsioonid, ilmneb selgelt eristuva ja kiiresti muutuva ilmastikuna, peen ja pidevalt muutuva jõuna. Nagu kõik positiivsed emotsioonid, on armastuse sisemine tunne oma olemuselt ja erakordselt meeldiv – see on erakordselt hea tunne, nagu tunneb end kuumal päeval kõrbenud pikk jahe veejook. Ent palju kaugemale kui hea enesetunne, muudab armastuse mikrohetk, nagu ka teised positiivsed emotsioonid, sõna otseses mõttes teie meelt. See laiendab teie teadlikkust ümbritsevast, isegi teie enesetunnet. Piirid sinu ja mitte-teie vahel – mis jääb sinu nahast kaugemale – lõdvestuvad ja muutuvad läbilaskvamaks. Armastusest tulvil olles näete vähem erinevusi enda ja teiste vahel. Tõepoolest, teie võime näha teisi – tõesti näha neid kogu südamest – avaneb. Armastus võib isegi anda teile käegakatsutava ühtsuse ja seotuse tunde, transtsendentsuse, mis paneb teid tundma end osana millestki endast palju suuremast. Armastus, nagu kõik emotsioonid, ilmneb selgelt eristuva ja kiiresti muutuva ilmastikuna, peen ja pidevalt muutuva jõuna. Ja uus suhtumine armastusse, mida ma tahan teiega jagada, on järgmine: armastus puhkeb peaaegu igal ajal, kui kaks või enam inimest – isegi võõrad – saavad ühenduse ühise positiivse emotsiooni kaudu, olgu see siis kerge või tugev.

Tõenäoliselt on see, et kui olete üles kasvanud lääne kultuuris, peate emotsioone suures osas privaatseks sündmuseks. Leiate need inimese piirides, nende mõistuse ja naha piires. Emotsioonidest vesteldes reedab teie ainsuse omastavate omadussõnade kasutamine seda seisukohta. Te viitate "minu ärevusele", "tema vihale" või "tema huvile". Seda loogikat järgides kuuluks armastus inimesele, kes seda tunneb. Armastuse määratlemine positiivsuse resonantsina seab selle vaate kahtluse alla. Armastus rullub lahti ja kajab inimeste vahel ja inimeste vahel – inimestevahelistes tehingutes – ning kuulub seega kõigile asjaosalistele ja metafoorsele sidekoele, mis seob neid, kuigi ajutiselt. Seega ei kuulu armastus rohkem kui ükski teine ​​positiivne emotsioon mitte ühele inimesele, vaid paaridele või inimrühmadele. See asub ühenduste sees.

Võib-olla kõige keerulisem on see, et armastus pole püsiv ega tingimusteta. Radikaalne nihe, mida peame tegema, on järgmine: armastus, nagu teie keha seda kogeb, on teisega jagatud ühenduse mikrohetk. Ja aastakümneid kestnud uuringud näitavad nüüd, et armastus, mida peetakse positiivse ühenduse mikrohetkedeks, tugevdab ühendust teie aju ja südame vahel ning muudab teid tervemaks. [...] Võib tunduda üllatav, et kogemus, mis kestab vaid mikrohetke, võib teie tervisele ja pikaealisusele kuidagi püsivalt mõjuda. Ometi toimib siin oluline tagasisideahel, ülespoole liikuv spiraal teie sotsiaalse ja füüsilise heaolu vahel. See tähendab, et teie armastuse mikrohetked ei muuda teid mitte ainult tervemaks, vaid tervislikum olemine suurendab ka teie armastuse võimet. Vähehaaval sünnitab armastus armastust, parandades teie tervist. Ja tervis sünnitab tervist, parandades teie võimet armastada.

-- Barbara Frederickson, armunud 2.0