Järgnev on väljavõte teosest „Transforming Trauma: The Path to” (Transforming Trauma: teekond traumani).
Lootus ja tervenemine .
Trauma tabab meid kõiki ja selle tagajärjed võivad olla kohutavad.
See on tõde ja halb uudis. Hea uudis on see, et me kõik saame kasutada eneseteadlikkuse ja enesehoolduse tööriistu, et oma traumast paraneda ning tegelikult saada tervemaks ja terviklikumaks kui kunagi varem. Kui me aktsepteerime trauma põhjustatud valu, võib see avada meie meele ja keha tervendavale muutusele. Kui me lõdvestume sellega kaasneva kaosega, võib tekkida uus, paindlikum ja stabiilsem kord. Meie murtud südamed saavad avaneda õrna hoolivuse ja uue armastusega nii teiste kui ka iseenda vastu.
See on šamaanide, meie planeedi vanimate põlisrahvaste ravitsejate, ning ka meie suurte religioossete ja vaimsete traditsioonide ajatu tarkus: kannatus on pinnas, milles kasvavad tarkus ja kaastunne; see on kool, mille me lõpetame, pühendununa teiste valude ravimisele. Hiljutised teaduslikud uuringud traumajärgse kasvu kohta annavad sarnaseid järeldusi.
Seda ma tean pärast viitkümmet aastat kliinilist tööd traumatiseeritud inimestega ning oma pika elu tavaliste väljakutsete ja südantlõhestavate kaotustega maadlemist ja neist õppimist.
1960. aastatel meditsiinikoolis õppisin ma sisenema probleemsete laste ja eluohtlike haigustega võitlevate eakate sisemaailma ning kuulama ka omaenda segadust ja muresid. Pöördusin abi saamiseks Robert Colesi, Harvardi tervishoiuteenuste noore psühhiaatri poole, kes töötas mustanahaliste lastega, kes trotsisid mõrvarlikke jõuke, et New Orleansi koole integreerida. Bob aitas mul endal õppida Freudi õpetatud õppetunde – kuidas varase lapsepõlve kaotuse ja unustatud väärkohtlemise trauma oli muutnud mind praeguste kaotuste suhtes haavatavamaks. Ta andis ka eeskuju isiklikust haavatavusest ja julgest pühendumisest, jagades minuga oma valu ja kaotust ning näidates, et ma saan teha tervendavat vahet nii laiemas maailmas kui ka üksikute patsientide puhul. Ja Bob aitas mul hakata tundma õppima, kes ma olen, hindama oma identiteeti – kestvat enesetunnetust, mis on mind rasketest aegadest läbi aidanud.
Samal ajal kui ma töötasin tudengina meditsiini- ja psühhiaatriaosakondades, tervitasin ka teisi õpetajaid, kes hakkasid ilmuma – nii raamatutes kui ka minu elus. Juba varakult ilmus Viktor Frankli, Austria juudi psühhiaatri, kelle natsid olid koonduslaagritesse sulgenud, lühike memuaar „Inimese otsingud tähenduse järele“. Auschwitzis, keset kõige ebainimlikumat väärkohtlemist ja kujuteldamatuid kannatusi, leidis Frankl oma elu mõtte ja eesmärgi. „Kannatus lakkab olemast kannatus,“ kirjutas Frankl, „sel hetkel, kui see leiab tähenduse.“ Ta hakkas hindama, mõistma ja tundma kaastunnet oma kaasvange ja iseennast. Ta mõistis isegi siis, kui tema naist teises laagris surma mõisteti, et „armastus on ülim hüve, mille poole inimene saab pürgida“. Ta õppis „elule jah ütlema kõigest hoolimata“. Franklit lugedes ja teda imetledes teadsin, et tahan teha sama.
Kolmkümmend aastat tagasi asutasin just selleks Mind-Body Medicine Centeri (CMBM) ja sellest ajast alates oleme koos oma CBMMi kolleegidega loonud traumade tervendamise programme kõikjal Ameerika Ühendriikides ja paikades üle kogu maailma, mida vaevavad vägivald, häving, kliimaga seotud katastroofid ja vaesus. Meie nüüdseks 160-liikmeline rahvusvaheline õppejõud on koolitanud enam kui seitse tuhat kliinikut, õpetajat, usu- ja kogukonnajuhti ning eakaaslaste nõustajat. Ja nemad omakorda on jaganud meie programmi sadade tuhandete laste ja täiskasvanutega: inimestega siin USAs; Bosnia, Kosovo, Makedoonia, Iisraeli, Gaza, Süüria ja Lõuna-Sudaani sõdade üleelanutega; nendega, kes on elanud üle orkaanid New Orleansis, Houstonis ja New Yorgis, maavärina Haitil, metsatulekahjud Californias ja koolilaskmised Sandy Hookis Connecticutis, Browardi maakonnas Floridas ja Santa Fes Texases. Oleme koolitanud kaksteistsada kliinilist spetsialisti ja veteranidest eakaaslaste nõustajat, kes töötavad USA tegevteenistuses olevate sõjaväelaste, veteranide ja nende peredega, ning loonud programme New Yorgi tuletõrjujatele ja nende peredele pärast 11. septembrit ja USA Kapitooliumi politseile pärast 6. jaanuari 2021. aasta Kapitooliumi sissetungi.
Pärast mitmeaastast vabatahtlikku tööd hakkasime 2015. aastal intensiivselt töötama ka vaese Pine Ridge'i indiaanlaste reservaadis Lõuna-Dakotas. Aasta jooksul enne meie sündi oli kakskümmend last enesetapu sooritanud.
kutsuti pakkuma oma koolitust õpetajatele, nõustajatele ja vanematele, kes ühendasid selle traditsioonilise lakota tervendamisega; viimase viie aasta jooksul on toimunud vaid kaks noorte enesetappu ja väga vähesed noored on teinud katseid või pidanud minema erakorralise meditsiini osakonda.
Inimesed, kellega meie CMBM-i praktikandid töötavad, tunduvad üksteisest nii erinevad, kuid see on vaid näiline. Gaza lesk mustas, keha eitavas ja nägu varjavas burkas ning stiilne Silicon Valley juht, kelle hiljutine lahutus toob esile lapsepõlve hooletusse jätmise leina ja hirmu, on kannatavad õed. Nad on sarnased ka selles osas, kuidas nad kasutavad terviklikku lähenemisviisi, mida ma tutvustan raamatus „Transforming Trauma: The Path to Hope and Healing“. Nad õpivad kasutama aeglast ja sügavat hingamist ärevuse ja erutuse vaigistamiseks, värisemist ja tantsimist traumast külmunud kehade sulatamiseks, hooldust vajavate maetud emotsioonide pinnale toomiseks ning füüsilise ja emotsionaalse vabaduse tundmiseks. Kuna need tehnikad viivad nad suuremasse füüsilisse ja psühholoogilisse tasakaalu, suudavad nad edukalt kasutada kõiki teisi trauma transformeerimise tööriistu ja tehnikaid – juhendatud kujutlusvõimet, traumat tervendava dieedi loomist, biotagasiside ja genogrammide (sugupuude) kasutamist, tänulikkuse ja looduse tervendavate jõudude tundmaõppimist ning eneseväljendamist sõnade, joonistuste ja liikumise abil. Samuti suudavad nad tõhusamalt pöörduda teiste poole – pere ja sõprade, aga ka professionaalsete nõustajate poole –, et leida tuge, toetada pikaajalist tervenemist ning ehitada üles suurema eesmärgi ja tähendusega tulevik.
Uuringud, mida oleme jätkanud – traumeeritud ja depressioonis laste ja täiskasvanute, stressis ja sageli läbipõlenud meditsiinitudengite ja -spetsialistide ning traumajärgse stressihäire ja kroonilise valuga veterinaaride kohta – võivad teid teavitada ja lohutada. Need meditsiini- ja psühholoogiaajakirjades avaldatud uuringud kinnitavad meie aastatepikkust CMBM-i kogemust lõplike, nähtavate ja kontrollitavate teaduslike tõenditega. See, mida me teeme, toimib.
Mõnikord võib see õppimine olla ja ongi keeruline. Pole meeldiv ega kerge tunda kaua alla surutud valu või tegeleda praeguste või oodatavate ohtudega. Kuid osutub nii suureks kergenduseks lõpuks oma kaotuste ja hirmudega silmitsi seista, nii rahuldustpakkuvaks on trauma tekitatud bioloogilise kahjustuse tagasipööramine, mineviku kannatustest ja praegusest hirmust vabanemine. Ja osutub nii suureks rõõmuks jagada õppetunde, mis rikastavad meie elu, teistega, kes neid tahavad ja vajavad.
Läbi minu poolt raamatus „Transforming Trauma“ õpetatava tervikliku traumade tervendamise ja vastupanuvõime suurendamise lähenemisviisi kaasamise ja selles osalemise avastate füüsilise ja vaimse energia ning lootuse varjatud ressursid, aga ka võime ette kujutada ja kasutada vaatenurki ja lahendusi, mis varem võisid tunduda mõeldamatud. Nagu šamaanid ja vaimsed õpetajad on pikka aega õpetanud, võite trauma varemetes avastada tähenduse ja eesmärgi aarde ning armastuse teiste ja iseenda vastu, mis soojendab ja helendab kõiki teie eluhetki.
***
Rohkem inspiratsiooni leiad laupäevasest James Gordoni Awakin Callist. Lisateavet ja registreerumise infot leiad siit.
COMMUNITY REFLECTIONS
SHARE YOUR REFLECTION
2 PAST RESPONSES
It has been said that all of life is holding great suffering in and with greater love. }:- a.m.