Rahumeelse Vanema Tee

"... ja ta armastas üht poissi väga-väga – isegi rohkem kui iseennast." ~Shel Silverstein, Andev puu

Sellist asja nagu stressivaba lapsevanemaks olemine pole olemas.

Lugeja palus, et ma jagaksin oma mõtteid stressivaba lapsevanemaks olemise kohta kuue lapse isana. Ja kuigi olen palju õppinud isaks olemise ja lapsevanemaks olemise kohta rõõmu leidmise kohta, tean ka seda, et stressivaba lapsevanemaks olemine on müüt.

Vanematel on alati stress: me ei pea tegelema mitte ainult jonnihoogude ja põlvedega ning keeldumisega söömast kõike, mida te küpsetate, vaid muretseme võimalike õnnetuste pärast, kas me rikume oma lapsi, kas meie lapsed leiavad täiskasvanuna õnne, suudavad end ise hoolitseda ja armastust leida.

Sellegipoolest olen õppinud, et leiame rahu.

Rahu ei ole koht, kus pole stressi, vaid koht, kus te võtate stressi nii, nagu see tuleb, rahulikult ja ei lase sellel end valitseda. Sa lased sellel endast läbi voolata ja siis naeratad ja hingad ning kallistad oma last.

On olemas rahumeelsete vanemate viis, kuid ma pole seda täielikult õppinud. Jagan seni õpitut, mööndusega, et ma ei järgi alati Teed, et ma ikka teen iga päev vigu, et mul on veel palju õppida, et ma ei väida, et mul on lapsevanemana kõik vastused.

Tee

Tee õpitakse ainult seda kõndides. Siin on sammud, mida ma soovitan:

* Tervita oma last igal hommikul naeratuse, kallistuse ja armastava tere hommikuga! Nii tahaksime meid kõiki iga päev tervitada.

* Õpetage oma last ise hommikusööki valmistama. See algab enamiku laste puhul umbes 3–4-aastaselt. Õpetage neid järk-järgult hambaid pesema, end pesema, tuba koristama, riideid ära panema, nõusid pesema, lõunat valmistama, ise riideid pesema, pühkima ja koristama jne.

* Nende oskuste õpetamine nõuab kannatlikkust. Lapsed imevad neid alguses, nii et peate neile umbes sada korda näitama, kuid laske neil proovida, parandada ja lasta neil vigu teha. Nad õpivad järk-järgult iseseisvust, kuna teil on järk-järgult vähem tööd nende eest hoolitsemisel.

* Vanemad lapsed saavad aidata väiksemaid lapsi — neile on hea õppida vastutustunnet, see aitab väiksematel lastel vanematelt õppida ja võtab sinult osa stressist maha.

* Lugege neile sageli. See on suurepärane viis sidemete loomiseks, harimiseks ja kujuteldavate maailmade uurimiseks.

* Ehitage nendega linnuseid. Mängi peitust. Tulistage üksteist Nerfi noolerelvadest. Jooge koos teed. Pigista sidrunid ja valmista limonaad. Mängige sageli, kuna mäng on lapsepõlve põhiolemus. Ärge püüdke neid sundida mängimist lõpetama.

* Kui teie laps palub teie tähelepanu, andke see.

* Vanemad vajavad siiski omaette aega. Seadke paika teatud traditsioonid, et teil oleks aega omaette töötamiseks või õhtuti emme-issi aega, kui laps saab ise asju ajada.

* Kui teie laps on ärritunud, pange end tema olukorda. Ärge hinnake ainult käitumist (jah, nutmine ja karjumine pole ideaalne), vaid käitumise taga olevaid vajadusi. Kas ta vajab kallistust või tähelepanu või on ta lihtsalt väsinud?

* Modelleerige käitumist, mida soovite, et teie laps õpiks. Ärge karjuge lapse peale, sest ta karjus. Ärge vihastage lapse peale, et ta on kaotanud meelerahu. Ärge vihastage lapse peale, kes tahab kogu aeg videomänge mängida, kui olete kogu aeg sülearvutis. Ole rahulik, naerata, ole lahke, käi õues ja ole aktiivne.

* Kui saabub stressirohke aeg (ja tulebki), õppige sellega naeratades toime tulema. Tehke nalja, muutke see mänguks, naerge … õpetate oma lapsele asju mitte nii tõsiselt võtma ja et elu tuleb nautida. Hingake, kõndige minema, kui olete endast väljas, ja tulge tagasi, kui saate naeratada.

* Pidage meeles, et teie laps on kingitus. Ta ei ole kaua laps ja seega on teie aeg temaga üürike. Iga hetk, mille saad temaga koos veeta, on ime ja sa peaksid seda nautima. Nautige seda täiel rinnal ja olge selle hetke eest tänulik.

* Laske oma lapsel oma huvisid jagada. Küpsetage koos küpsiseid. Õmble kokku. Treenige koos. Lugege koos. Töötage koos veebisaidi kallal. Kirjutage koos blogi.

* Tea, et kui lapsevanemana sassi keerad, on kõik hästi. Andesta endale. Vabandage. Õppige sellest jamast. Teisisõnu, modelleerige käitumist, mida soovite, et teie laps õpiks, kui ta läheb valesti.

* Õpetage lapsele kannatlikult käitumise piire. Piirid peaksid olema – mis on vastuvõetav ja mis mitte. Ei ole õige teha asju, mis võivad kahjustada ennast või teisi.

* Peaksime kohtlema üksteist lahkuse ja austusega. Need ei ole asjad, mida laps kohe ära õpib, nii et ole kannatlik, kuid määra piirid. Lubage nendes piirides palju vabadust.

* Andke oma lapsele ruumi. Vanemad ajavad liiga sageli oma lapse elu üle ajakava, kus on tunnid ja spordi- ja mängukohtingud, muusika ja klubid jms, kuid see on pidev stressiallikas nii lapsele kui ka vanemale selle ajakava järgimine. Lase lapsel õue minna ja mängida. Vaba aeg on vajalik. Ka sina ei pea alati tema kõrval olema – tema vajab omaette olemise aega sama palju kui sina.

* Treeni stressiga toimetulekuks. Üksinduses jooksmine on tore asi. Minge aeg-ajalt massaaži.

* Lastekasvatusmeeskonnaks olemisest on tohutult abi – üks vanem võib üle võtta, kui teine ​​on stressis. Kui üks vanem hakkab endast välja minema, peaks teine ​​olema rahustav jõud.

* Ema ja isa vajavad kohtingut igal nädalal. Hankige lapsehoidja või veel parem, õpetage suuremaid lapsi hoidma.

* Laulge ja tantsige koos.

* Kasutage iga võimalust headuse ja armastuse õpetamiseks. See on parim õppetund.

* Suudle oma last head ööd. Ja tänage järjekordse hämmastava päeva eest oma kauni, ainulaadse, hullumeelse lapsega.